Pühapäev, 26. november 2017

COCA JA COLA ehk preilid TÜÜBID

Sellel kurval varakevadisel päeval, kui Päikäsi sai teada, et Basteti elupäevad on otsa saamas, 
lubas ta vahelduseks võtta kõduussid, sest nende sündi ja surma ei pea ta oma silmadega nägema 
ega hinges läbi elama. 
Mais saabuski 10 kilone pakk kõduusse koos oma korrusmajaga, sellest aga kunagi hiljem Paikäe aiateemalises blogis

Aga augustiks oli suurim kurbus soojamaa päikese ja armastava pere keskel lahjenenud ning koos Pesamunaga surfati Pesaleidja lehel ja peeti kirjavahetust sealsete töötajatega.
Olles ausad, siis väga kergelt see teekond ei läinud. Küll olid välja valitud kiisupojad juba ära lubatud või haiged või lihtsalt ei vastatud. 

Aga ühel hommikul loksus kõik paika. Pesamuna leidis kaks kiisupoega, ühe musta ja teise kilpkonnakarva Tartust. Härra Abikaasa sai käsu autole hääled sisse lüüa ja Paikäsi haaras kaasa kassikoti ning teekond läks lahti.
Ja nii need kaks Narva venelast (Härra Abikaasa sõnad) Tartust Türile jõudsid. 

 COCA ehk Koka- must kiisupreili,kellel on mõtlik pilk ja asjalik olemine. Arukas, sõnakuulelik, pisut arglik, see eest pere suurim õgard. Tema moto on "Tark ei torma ja kui tormab siis täiega!"
Süles olen vaid 1 minuti, kui sedagi.

Paikäe sõnul täiesti normaalne kassipreili-riikliku õppekavaga kodanik.
 COLA ehk Kanep-kilpkonnakarva kiisupreili, kelle jaoks alati kuskil miskit toimub. Kõik kõrgused on vallutamiseks. Sõna kuulavad vaid pehmod ja õppimine toimub katsetamise teel. Iga pala ei ole ometi söömiseks ja igasse tühja kasti tuleb pissida, mitte magama minna. Sülesolemine on peaaegu hea, eriti kui muditakse kõhukest ja käpakesi.

Paikäe sõnul- aktiivsus tähelepanu häirega, keskendumisraskustega-lihtsustatud õppekavaga kodanik.

"Mina kohe küll selle puu otsa ei torma, las Cola tõmbleb, ta ju jälle laksu all!"


"Kaua sa passid seal all, siit on ikka megahea vaade!"

Teisipäev, 7. november 2017

UUS REKLAAMNÄGU

Lõpuks võttis Paikäsi end kokku ja hakkas oma kadunud muusat otsima.
Vahtis sahtli põhja, hiilis kapi alla, kraapis harjaga sealt hunniku meie mänguasju välja ja 
tuhlas fotoka mälukaardis.
Nentis lõpuks suunurgast, et leidis vist muusa tagumise jala üles või vähemalt vilksatas talle vasaku jala suur varvas. Vähemalt midagigi. 
Meie, Coca ja Cola, oleme ammu juba ühteteist siin majapidamises korraldanud, et Paikäsi ometigi hakkaks ka meist kirjutama, aga ei, mitte üks kriips meie suurest maailmavallutusretkest, 
ehk nüüd aeg muutub. Ehk!?

Vähemalt on blogil uus kujundus, uued reklaamnäod.

Oleks väga tore, kui lugeja blogi kommentaarides teada annaks, kas ta oleks veel lugeja või 
tuleb putka kinni panna ja mitte üks "sai" enam.

Me katsume teid oma pilguga mõjutada ;)


Nali!
Nali!
Nali!

Tegelikult oleme illikukukesed!



Nali!
Nali!
Nali!