Esmaspäev, 15. detsember 2014

KUTSE PUNASELE VAIBALE

Tõstku kõik kiisud, kõutsid ja muidu kassid nüüd käpad püsti ja tunnistagu ausalt, kas neid on kutsutud punasele vaibale.

No mind ka siiamaani ei olnud keegi kutsunud, pigem ikka kupatati minema kui ma vaiba peal tahtsin küüsi teritada.

Aga täna lausa paluti, nügiti ja pandi mind istuma punasele sametist vaibakesele.

Terve nädala pidin sisse hingama sametitolmu, kui Paikäsi lõikus kaltsukotist leitud pluusi, seeliku ja kleidi ribadeks ning nendest kassikujulise vaibakese kokku heegeldas. Ma katsetasin end siiruviirulise mustri vahtimisega transi viia, aga alati jäin enne lõppfaasi magama.




Viimistlusprotsessil olin ka kõva käpp. Igaks juhuks vaatasin aegajalt vaiba alla, et äkki on seal Kollanekass peidus. Õnneks ei olnud.



Pildistamis sessioonil aga ilmus välja ka keegi kolmas. Igastahes ronis koos meiega pildile, ristisime ta tigukassiks.



Kas teile ei tundu, et kui naisolevusele on nägu pähe maalitud ehk siis, kui ta on veetnud julm kaua aega peegli ees ja tuuninud oma peegelpilti ilusamaks, võib juhtuda, et sa ei tunne teda ära. No minagi olin ootamatult olukorra ees, et see siiruviiruline sametkass tekitas minus pelgust oma roheliste silmade ja vurrutriipudega. Kuna ta oli võtnud laiutava magamisasendi minu tuduriigis, siis ei jäänud mul muud üle, kui ennast tema kõrvale sättida.


Paikäe jutu järgi pidi sellest tulema minu lebola, kuna jalgupidi selle otsas tallamine pidi olema surmapatt. Ilmselt minu neli käpakest ei liigitu tallavate jalgade alla.
Elagu käpakesed!

Pühapäev, 23. november 2014

MÄDARÕIKAGA VAIMUDE VASTU

Paikäsi tuli poetiirult uudisega, et surnuaias on vaimud talverõõme nautinud ja suure lumepalli veeretanud. Kuna tal nii pikki käsi ei olnud, et oleks saanud selfit selle taustal teha, pidin leppima suure üksiku lumepalli imetlemisega. 



Kuna meie elame vana surnuaia vastas, siis ei tea kunagi, mis tegelasi sealt leida võib, nii et vaimude trallitamine ei tundunudgi nii kummaline. Pugesin igaks juhuks Paikäe selja taha. Pean ütlema, et Kollanekass oli selle uudise kõrval köki-möki.

"Nuh, Bassu, põnnad või? Tead, selle vastu aitab ainult midagi väga vänget, näiteks mädarõigas," viibutas ta mu nina all kolleegilt saadud mädarõika juurikaid.

Kuna väljas oli veega solberdamiseks pisut külm, siis kolisime puhastamisprotseduure tegema ehitusjärgus elutuppa.

Paikäsi kraapis juurikaid ja pühkis silmanurgast pisaraid, aga mina valvasin seni, et Kollanekass ei tuleks meie õuele.



Esialgu tundus kõik väga vaikne. Ei vaime ega Kollastkassi polnud kusagil näha. Ja siis ma märkasin teda liivahunniku ja kuuri vahelt hiilimas. Ajasin karvad turri, sisistasin kurguhäälega, tegin ennast hästi suureks ja hirmuäratavaks.

"Ah, lähme välja värsket õhku hingama", avas Paikäsi ukse just sel hetkel kui võõras kass oli kadumas lauahunniku alla. Lidusin järgi nii et saba sirge, aga see kurinahk jooksis naabrimaja alla. Loobusin ühe tühise kõutsi taga ajamisest ja suundusime uudistama kas meie aias ka midagi ilusat jäädvustada on.



Eeterlikest õlidest pea selge ja vaim värske kobisime tuppa tagasi. Igaks juhuks piilusin veel ringi, ega kedagi kahtlast pole liikvel aga ju oli mädarõika lõhn nii kange, et oli kõik õudused kaugele ajanud.

"Mis meest saanud on, mingid kahejalgsed on sellele 1:0 teinud, ah võtan siis siirupit. Igalühel peab ju oma nägemus põhiretseptist olema."



Sel ajal kui Paikäsi müttas toiduainete ja köögikombainiga revideerisin mina avatud kappi, tahtsin kontrollida, ega mõni vaim seal peidus ole, kes oleks mee pihta pannud. Alati ei saanud ju ometi Pesamuna süüdi olla, kuigi ka minu kahtlused langesid temale. Kahjuks ei jäänud mu hea tahte väljendus kuigi pikaks.



"Kuule noormees, sinna küll ei poe, mis sa arvad, et kõik kapid on sinu päralt või?", tõstis perenaine mu kapist välja, ise nina otsast tilka pühkides ja pobisedes, et oleks pidanud ujumisprillid ette panema.

Vahepeal oli valmis saanud  ebareaalsete kujutluste minema ajamise määre.

MÄDARÕIKA KREEM PUNASE PEEDIGA

Vaja läheb:

  • u 200 g määrdejuustu
  • jupike punapeeti                                       
  • mädarõigast, meresoola, suitsutatud paprikat, sidrunimahla, mett või siirupit - neid kõike maitse järgi
  • paar cm kanget eesti sinepit

Kõige lihtsam on seda valmistada köögikombainiga, kuhu kõik asjad kokku paned ja peenestad sobivaks kreemjaks massiks.




PUNASE PEEDI KREEM KÜÜSLAUGUGA

Vaja läheb:

  • punapeeti, maitsestamata jogurtit, soola, suhkrut, küüslauku, sidruni mahla.

Sega kõik köögikombainiga ja maitsesta vastavalt maitsemeelele.

Näiteks serveeri lihaga.





Laupäev, 15. november 2014

EKSOOTIKA KARGAB NINNA

Minu haistmismeeled said tänasel õhtul häiritud. Põõnasin parasjagu oma õhtust uinakut, kui ninna tungis köögist särtsakas aroom. See ei lõhnanud nagu see pihustav vedelik, mida mu Paikäsi laseb välisuksele, et peletada võõraste kõutside märgistusi. See oli pigem ärritav, aga samas ka meeli ülendav.  Kui loivasin kööki asja uurima, siis kostus mu kõrvu, kuidas Paikäsi tutvustas pere Pesamunale uut eksootilist vilja:

"Vaata, kui suur vili! See on küdoonia, ebaküdoonia väga suur ja kauge sugulane. Tegelt kutsutakse seda ka aivaks. Ma kavatsen sellest marmelaadi teha."

Pesamuna haaras uudse vilja ja oli valmis sellele oma hambad sisse lööma, kuid vastupidiselt reklaamile, et inimene peab sööma päevas 5 peotäit värsket puu-ja köögivilja, tõmmati see tal käest seletusega, et seda süüakse vaid töödeldult.
Vahtisin ringi, et millega seda siis töödeldakse. Rivvi olid sätitud sidrun, apelsinid, õunad, need suured pirakad aivad, suhkur ja vaniljekaun ning alkohol. 


 "Ema, mis sa paned siia alkoholi või???", kuulsin Pesamuna uurivat. Tema on meie pere moraalivalvur, kes nuhib välja kõikide pereliikmete hästi peidetud  pahandused ja kannab neist kiiremas korras ette.

"Mul oli valida kas miski liköör või viski retseptis nõutud brändi asemel. Arvan, et see sobib ka!"

Istusin keset köögipõrandat ja jäin eemalt jälgima seda suure noaga vehkimist. 

"Ahaaa, sina ka siin", pöördus Paikäsi minu poole, " teeme nii, et täna sa oma pead potti ei pista." Vahtisin igaks juhuks kõrvale, sest pean tunnistama pattu, et mulle meeldib pottide pealt oma peegeldust vahtida, siis vurre vuntsida ja uuesti oma säravmusta näolappi potipinnalt imetleda. 

Korraga kostis kiljatus: "Issver, mulle pritsis sidrun silma, jummel kui valus!" Paikäsi lahmis kraanikausis veega silmi ja oigas, et nii võib ju pimedaks jääda. Võtsin mõttes olukorra kokku sõnaga "karma". Lohutuseks nühkisin ta jalgu ja pakkusin ennast kapiuksele esikäppadega nõjatudes appi. 

"Näe, nuusuta sidrunit" pisteti mulle sidrun nina alla, liiga vänge tundus.

Otsustasin eemale tõmbuda, sest ükskord lendas see suur kokanuga kapiservalt otsapidi põrandasse kinni. Issand kui hea, et mina polnud selles noa vabalangemises süüdi. Ootasin kannatlikult.

Lõpuks podises ilus kollane marmelaad potis.


"Huvitav, millega seda süüa", kuulsin kõvahäälset arutlust. Paikäsi veeretas käevahel kuiva väljanägemisega muffineid, mida oli Linnatibi enne rongile kihutamist küpsetanud. "Ma teeks neist kräsupea koogi ja marmelaadiga timmiks maitset."

Marmelaadipurkide jäädvustamise ajaks sättisin end ka pildile.


Kräsupead ma maitsema ei hakanud. Ootaks ikka homse hommikukohvini, siis võiks laua otsas istuda ja lugeda teiste suutäisi ning mõttes kilokaloreid arvutada, et mitu kükki ja mitu kätekõverdust tuleb teha.


Elu on ilus, täna siis kenasti kollane!

AIVA MARMELAAD

2-3 aivat (küdooniat)- puhasta, tükelda
4 keskmist õuna - puhasta, tükelda
1 apelsini koor - pese korralikult, riivi
2 apelsini viljaliha - puhasta
1/2 sidruni koor - riivi
1 sidruni viljaiha - puhasta
sorts Amarettot, brändit
vanilliekstrakti või -pulbrit või -kauna
u 1/2 kuni 3/4  kg suhkrut
u 1 kl vett

Pane aivad ning õunad alkoholi ja poole klaasi veega 10 min hauduma. Lisa riivitud koored ja viljalihad, vaniljekaun, hauta veel, lisa vajadusel natuke vett. Peenesta saumikseriga, lisa suhkur ja keeda pidevalt segades 10 min. Pane purkidesse.

Tähelepanek: osa suhkru võiks asendada pruuni suhkruga.