Minu haistmismeeled said tänasel õhtul häiritud. Põõnasin parasjagu oma õhtust uinakut, kui ninna tungis köögist särtsakas aroom. See ei lõhnanud nagu see pihustav vedelik, mida mu Paikäsi laseb välisuksele, et peletada võõraste kõutside märgistusi. See oli pigem ärritav, aga samas ka meeli ülendav. Kui loivasin kööki asja uurima, siis kostus mu kõrvu, kuidas Paikäsi tutvustas pere Pesamunale uut eksootilist vilja:
"Vaata, kui suur vili! See on küdoonia, ebaküdoonia väga suur ja kauge sugulane. Tegelt kutsutakse seda ka aivaks. Ma kavatsen sellest marmelaadi teha."
Pesamuna haaras uudse vilja ja oli valmis sellele oma hambad sisse lööma, kuid vastupidiselt reklaamile, et inimene peab sööma päevas 5 peotäit värsket puu-ja köögivilja, tõmmati see tal käest seletusega, et seda süüakse vaid töödeldult.
Vahtisin ringi, et millega seda siis töödeldakse. Rivvi olid sätitud sidrun, apelsinid, õunad, need suured pirakad aivad, suhkur ja vaniljekaun ning alkohol.
"Ema, mis sa paned siia alkoholi või???", kuulsin Pesamuna uurivat. Tema on meie pere moraalivalvur, kes nuhib välja kõikide pereliikmete hästi peidetud pahandused ja kannab neist kiiremas korras ette.
"Mul oli valida kas miski liköör või viski retseptis nõutud brändi asemel. Arvan, et see sobib ka!"
Istusin keset köögipõrandat ja jäin eemalt jälgima seda suure noaga vehkimist.
"Ahaaa, sina ka siin", pöördus Paikäsi minu poole, " teeme nii, et täna sa oma pead potti ei pista." Vahtisin igaks juhuks kõrvale, sest pean tunnistama pattu, et mulle meeldib pottide pealt oma peegeldust vahtida, siis vurre vuntsida ja uuesti oma säravmusta näolappi potipinnalt imetleda.
Korraga kostis kiljatus: "Issver, mulle pritsis sidrun silma, jummel kui valus!" Paikäsi lahmis kraanikausis veega silmi ja oigas, et nii võib ju pimedaks jääda. Võtsin mõttes olukorra kokku sõnaga "karma". Lohutuseks nühkisin ta jalgu ja pakkusin ennast kapiuksele esikäppadega nõjatudes appi.
"Näe, nuusuta sidrunit" pisteti mulle sidrun nina alla, liiga vänge tundus.
Otsustasin eemale tõmbuda, sest ükskord lendas see suur kokanuga kapiservalt otsapidi põrandasse kinni. Issand kui hea, et mina polnud selles noa vabalangemises süüdi. Ootasin kannatlikult.
Lõpuks podises ilus kollane marmelaad potis.
"Huvitav, millega seda süüa", kuulsin kõvahäälset arutlust. Paikäsi veeretas käevahel kuiva väljanägemisega muffineid, mida oli Linnatibi enne rongile kihutamist küpsetanud. "Ma teeks neist kräsupea koogi ja marmelaadiga timmiks maitset."
Marmelaadipurkide jäädvustamise ajaks sättisin end ka pildile.
Kräsupead ma maitsema ei hakanud. Ootaks ikka homse hommikukohvini, siis võiks laua otsas istuda ja lugeda teiste suutäisi ning mõttes kilokaloreid arvutada, et mitu kükki ja mitu kätekõverdust tuleb teha.
Elu on ilus, täna siis kenasti kollane!
AIVA MARMELAAD
2-3 aivat (küdooniat)- puhasta, tükelda
4 keskmist õuna - puhasta, tükelda
1 apelsini koor - pese korralikult, riivi
2 apelsini viljaliha - puhasta
1/2 sidruni koor - riivi
1 sidruni viljaiha - puhasta
sorts Amarettot, brändit
vanilliekstrakti või -pulbrit või -kauna
u 1/2 kuni 3/4 kg suhkrut
u 1 kl vett
Pane aivad ning õunad alkoholi ja poole klaasi veega 10 min hauduma. Lisa riivitud koored ja viljalihad, vaniljekaun, hauta veel, lisa vajadusel natuke vett. Peenesta saumikseriga, lisa suhkur ja keeda pidevalt segades 10 min. Pane purkidesse.
Tähelepanek: osa suhkru võiks asendada pruuni suhkruga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar