pühapäev, 23. november 2014

MÄDARÕIKAGA VAIMUDE VASTU

Paikäsi tuli poetiirult uudisega, et surnuaias on vaimud talverõõme nautinud ja suure lumepalli veeretanud. Kuna tal nii pikki käsi ei olnud, et oleks saanud selfit selle taustal teha, pidin leppima suure üksiku lumepalli imetlemisega. 



Kuna meie elame vana surnuaia vastas, siis ei tea kunagi, mis tegelasi sealt leida võib, nii et vaimude trallitamine ei tundunudgi nii kummaline. Pugesin igaks juhuks Paikäe selja taha. Pean ütlema, et Kollanekass oli selle uudise kõrval köki-möki.

"Nuh, Bassu, põnnad või? Tead, selle vastu aitab ainult midagi väga vänget, näiteks mädarõigas," viibutas ta mu nina all kolleegilt saadud mädarõika juurikaid.

Kuna väljas oli veega solberdamiseks pisut külm, siis kolisime puhastamisprotseduure tegema ehitusjärgus elutuppa.

Paikäsi kraapis juurikaid ja pühkis silmanurgast pisaraid, aga mina valvasin seni, et Kollanekass ei tuleks meie õuele.



Esialgu tundus kõik väga vaikne. Ei vaime ega Kollastkassi polnud kusagil näha. Ja siis ma märkasin teda liivahunniku ja kuuri vahelt hiilimas. Ajasin karvad turri, sisistasin kurguhäälega, tegin ennast hästi suureks ja hirmuäratavaks.

"Ah, lähme välja värsket õhku hingama", avas Paikäsi ukse just sel hetkel kui võõras kass oli kadumas lauahunniku alla. Lidusin järgi nii et saba sirge, aga see kurinahk jooksis naabrimaja alla. Loobusin ühe tühise kõutsi taga ajamisest ja suundusime uudistama kas meie aias ka midagi ilusat jäädvustada on.



Eeterlikest õlidest pea selge ja vaim värske kobisime tuppa tagasi. Igaks juhuks piilusin veel ringi, ega kedagi kahtlast pole liikvel aga ju oli mädarõika lõhn nii kange, et oli kõik õudused kaugele ajanud.

"Mis meest saanud on, mingid kahejalgsed on sellele 1:0 teinud, ah võtan siis siirupit. Igalühel peab ju oma nägemus põhiretseptist olema."



Sel ajal kui Paikäsi müttas toiduainete ja köögikombainiga revideerisin mina avatud kappi, tahtsin kontrollida, ega mõni vaim seal peidus ole, kes oleks mee pihta pannud. Alati ei saanud ju ometi Pesamuna süüdi olla, kuigi ka minu kahtlused langesid temale. Kahjuks ei jäänud mu hea tahte väljendus kuigi pikaks.



"Kuule noormees, sinna küll ei poe, mis sa arvad, et kõik kapid on sinu päralt või?", tõstis perenaine mu kapist välja, ise nina otsast tilka pühkides ja pobisedes, et oleks pidanud ujumisprillid ette panema.

Vahepeal oli valmis saanud  ebareaalsete kujutluste minema ajamise määre.

MÄDARÕIKA KREEM PUNASE PEEDIGA

Vaja läheb:

  • u 200 g määrdejuustu
  • jupike punapeeti                                       
  • mädarõigast, meresoola, suitsutatud paprikat, sidrunimahla, mett või siirupit - neid kõike maitse järgi
  • paar cm kanget eesti sinepit

Kõige lihtsam on seda valmistada köögikombainiga, kuhu kõik asjad kokku paned ja peenestad sobivaks kreemjaks massiks.




PUNASE PEEDI KREEM KÜÜSLAUGUGA

Vaja läheb:

  • punapeeti, maitsestamata jogurtit, soola, suhkrut, küüslauku, sidruni mahla.

Sega kõik köögikombainiga ja maitsesta vastavalt maitsemeelele.

Näiteks serveeri lihaga.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar