Esmaspäev, 12. detsember 2016

JÕULUSOOV




"Peaks mõne jõulusalmi välja nuputama," sodis Paikäsi paberit. Kirjutas midagi ja tõmbas jälle maha. Proovis uuesti ja loopis lõpuks kägardatud paberi prügikasti. 
"Oh, ainult pealkiri on hea, kõik muu on lihtsalt saast!" lennutas ta mossitades paberpalle õhku.
"No, ei mingit luulet, täielik jamps, ikka tatatatatata. Mu luulemuusa on uttu tõmmanud. Ei mingit Underit, Vaiksood ega Tunglast rääkimata. Kui läheneda luulele hoopis teise nurga alt, siis annaks Kenderi välja, aga nii porr mu luule ka ei ole," ohkas ta ja sukeldus suure kapi sahtlipõhja. 
Koukis sealt välja valge märkmiku ja õhkas rahulolevalt: "Vähemalt 20 aastat tagasi oskasin ma midagi kirjutada ja nüüd tuleb see meil pähe õppida, "Kassipere jõulumarss" ootab oma aega."


JÕULUSOOV

Oh, sünniks ükskord ometi
väike jõuluime,
et saaksin olla minagi
kord jõuluvana ise.

Kingiksin siis endale
uue stiilse maja,
autotki ja kasukat
oleks uusi vaja.

Vahelduseks võiks ju olla
mõni uus parfüüm.
Reis Kanaarisaartele
või kauge Hiina müür.

Koti põhjas võiks ju olla
mõni lotopilet.
Kukuks pähe mulle miljon
siis vaid laseks vilet.

Kuid jõuluvana on nii vana,
et ta on pensionil.
Eesti kroon on liiga madal
kõikuv kurss on dollaril.

Istungi nüüd akna alla
ja ootan jõuluimet.
Küll ta ükskord ikka tuleb
pole veel nii pime.

Autor Anneli Paas alias Paikäsi 1996

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar