Reede, 2. veebruar 2018

KUST TULEVAD KIISUD? BASTETI LUGU.

Paikäsi nägi FB avarustes Purina üleskutset "Kuidas sai alguse sinu ja sinu kassi sõprus?"
Nüüd ongi õige hetk nendele hämaratele lugudele valgust heita, niikuinii oli see tal kunagi plaanis.

Kord kui Pesamuna veel väike tüdruk oli, selline isegi mitte veel koolieelik, uuris ta Vanaemalt, et kust siis lõpuks need lapsed tulevad, et kas portsu lapsi siia ilma toonud vanaema ikka ise ka teab, kuidas need asjad käivad? 
Vanaema on selline vägavanaaja kasvatusega ja vastas lapselapse provotseerivale küsimusele, 
et kapsalehe alt. 
Selle vastuse peale vajus Pesamunal suu lahti, silmad muutusid suureks nagu Vanaema nina peal olevad prillid ja kõnevõime tagasi saanuna pahvatas lõpuks:
"Kuidas, sa niii LOLL oled, et usud seda jama!" 

Paikäsi pidi selle emotsioonipahvaku peale vee kurku tõmbama ja jäi pinevusega kuulama,
 et kuidas siis tema vana ema reageerib noorema põlvkonna otsekohesusele. 
Ta valmistus juba mõttes pikema epistli kuulamiseks laste kasvatamatusest ja etvanainimesteganiieiräägita teemaarendust.
 Aga Vanaema kergitas vaid kulmu ja palus end Pesamunal sellel teemal harida. 

Talle siis seletati, et emme-issi vahel peab olema selline väga lähedane kalli-kalli armastus, et isegi päikesekiir ei mahu nende vahele  ja laps ikka kasvab emme kõhus, kuni nad küpsed on 
ning siis suure kisaga ilmubki see tita siia maailma. 
Ning kui ta kapsalehe alt leitaks, siis pole ju ta vanemad teda endale tahtnud, mis oleks väga-väga kurb, aga ehk keegi ikka selle beebi sealt ära korjab. 
Vanaema arvas selle valgustatuse peale, et ju siis on ikka mõne lapse jaoks neid 
kapsaid kasvatada vaja.

Eks kiisudega on ka nii, et suts valmis ning võib olla leiad endale kiisu kapsalehe alt 
või siis Tallinna või Narva suvilarajoonidest.


BASTETI (vana kuninga) LUGU



Rohkem kui 10 aastat tagasi hakati oma perele kiisut otsima: musta, siledakarvalist poissi. 
Sel ajal oli internetiavarustes väga vähe portaale, mis tegelesid kiisudele kodude otsimisega ja millegipärast olid mustad kiisupojad nõutud tegelased. 
Aga Päikäsi ei olnud nõus kompromissi tegema, sest must kass pidi olema ainuke võimalik variant, kes tema olemusega sobiks. 
Nii pidigi Linnatibi õhtuti muudkui internetiavarustes n.ö. kassijahil olema.
Lõpuks õnnestus ühest hoiukodust selline kiisu leida. 

Järgi minemise päeval nühkis Linnatibi alles koolipinki ja Pesamuna põõnas lasteaias lõunaund, 
kui Päikäsi koos Härra Abikaasaga naaberlinna sõitsid. 

Neile pisteti pihku väike kingakarp, milles kössitas üks imetilluke, pissikakaga koos, 
haledasti näuguv ja hirmust värisev musta värvi rähmaste silmadega kassipoeg.

Päikäsi vahtis jahmunult seda õnnetusehunnikut, sest tema arusaam kiisupoegade hoidmisest oli hoopis teisem. Tõstis siis märjad silmad abikaasa poole ja sosistas küsivalt "Mis me teeme?"

"Mis te siis tahtsite saada, ta ju Tallinna tänavatelt korjatud? Mul neid toas veel", 
närveldas hoiukodu pidaja.

Muidu rahuliku meelega Härra Abikaasa silmades sähvisid tulukesed ja 
ta võttis otsustamise enda peale: "Me võtame selle kassi!"

"Tore, kirjutage mulle kuidas tal siis läheb?" poetati meile visiitkaart ja olidki jutud räägitud. 

Abikaasa lõi autole hääled sisse ja kimas poe poole. Astus pika sammuga lemmikloomatarvete riiulite poole, ladus käru kõige kallimat kassipidamise kraami täis, teatas väga rõhutatud toonil proua abikaasale, et nende pere kiisu ei pea millegist puudust tundma 
ja ta ei taha mõeldagi,
 millises olukorras need teised kassipojad selles hoiukodus on.




Kiisuke sai nimeks Bastet, Päikesekuninga Ra tütre järgi,mis siis, et oli täitsa poiss, mis poiss.
Bastet kasvaski suureks oma uue pere suurtel ja väikestel pihkudel. Suure poisinagi ronis mööda püksisäärt sülle ja lemmik transpordivahendiks sai talle kukilsõit. 
Kuna see kiisupoeg polnud saanud mingit arstlikku kontrolli, siis kollektiivselt põeti läbi 
ussi- ja kassihaigused. 
Aga kõik said terveks ja Bastet rõõmustas meie päevi kümmekond aastat.





Paikäsi otsustas temast isegi blogi kirjutada. Vat, mida võib üks kassike oma perega teha. ;)

Ka oma imelise elu viimased hetked lõppesid tal Paikäe hellade käte vahel.
Kui sul on tahtmine poetada pisaraid, siis võid lugeda seda postitust.


Võib olla kasvaski seal Tallinna tänavatel üks kapsapea, 
kus kodutud kassilapsed enda päästmist ootasid.


2 kommentaari:

  1. Oh, seda viimast lugu ma lugesin ja ulgusin, meie endi must siidikasukas lahkumas. Kiisu kelle ma turult kogemata petersellitaimedega kaasa sain, sest ta valis mind välja. Ta oligi rohkem inimese moodi vist, magas kahe vahel, kasvatas järgmised kiisud ja hoidis seda kampa koos. Ja usutagu või mitte aga kui ta juba vikerkaare taha oli läinud, muutusid allesjäänud kassid väga imelikuks. Leppima hakkasid alles kolmandal kuul.

    VastaKustuta
  2. Meie esimene (Põrr) on ka kapsalehe alt vist. Lapsed leidsid vastsündinud kassipoja tänava äärest muru pealt. Meie värava eest. Ise lutitasin ja potitasin, nüüd on preili juba 7 aastane. Need kapsalehealused on need kõige paremad kassid!

    VastaKustuta