esmaspäev, 19. oktoober 2015

PAINAVAD MÕTTED EHK ÜKSILDASE KÕUTSI NAASMINE

Vahel on nii, et peas tekib mõte, mis painab ja painab sind ning enne lahti ei lase, kui oled selle mõtte ära mõtelnud või soovi ära rahuldanud.
No näiteks, kui Härra Abikaasa tuleb mägede ja merede tagant koju käima, siis toob ta mulle alati seda über-über head skandinaavia kassitoitu. Esimese kõhutäie pintslisse keeranuna, olen ma kohe valmis järgmist nuiama. Mõtted maitsvast suutäiest muudavad mu kuulmise üliteravaks ja kargan lausa unepealt üles kui kuulen, et külmkapi uks avatakse. Paari hüppega olen siis köögis ja alati maandun pea ees külmkappi. 

Kui üldiselt muretseb Paikäsi mu kehavormide pärast, sest tema arvates tohib ainult parimates aastates naine olla pisut pehme, siis ükskord oli tal kuri plaan mind lõhki sööta. 
No ma lasin siis end natuke nuumata, aga igal õueskäigul tegin igaks juhuks viis lärmakat tiiru ümber maja. Paikäsi arvaski, et ajan Kollaskassi taga.

Paikäsi on meil loovisik ja kui temal tuleb suure kunsti tegemise mõte, siis see painab tema meeli ja segab igapäeva toimetamisi. Juba paar aastat on ta nakatunud mosaiigi viirusesse. Aga alati siis kui on meeletu soov hakata midagi looma, on vaja kas aias möllata, tööl käia või abikaasat ehitamisel aidata ehk siis  teda lihtsalt oma suurepäraste ideedega närvi ajada. Ühesõnaga - ajapuudus ja öösiti tahab Paikäsi mind kaisus hoida ja taluda minu norskamist.
  
Aegajalt peab kogu pere käima Härra Abikaasa juures merede ja mägede taga töölaagris. Sealses ühiskonnas proovivad nad sulanduda kohalike tööharjumustesse, s.t. et ei rüga nagu eestlane vaid võtavad tööd mõnuga ja siis on aega niisama ka olla. Nii sünnivadki Paikäe kunstiteosed peaaegu et mitte millestki.
Näiteks ilmus sel aastal meile kõrreliste vahele üks kõuts. Perenaine tutvustas teda minule kui illegaalselt riiki rännanud Röntgenkassi.




Härra Abikaasa oli juba paar aastat eiranud oma naisukese soovi, et see üksildane nende trepil kössutav kõuts jõuaks oma looja juurde. Ikka oli kas auto liiga täis või oli tulekuga liiga kiire või oli see lihtsalt üks väga tobe mõte.
Viimaks ei jäänud Paikäel muud üle kui see olukord salaja ära lahendada. Sel päeval kui nad kojutulekuks asju pakkisid, nihverdas ta selle raske kivikobaka oma suurde spordikotti, toppis  riideid ja jalatseid pehmenduseks ning lootis heale õnnele. Uurides, kuhu mees soovib tema koti autos paigutada, vedas ta üliraske kandami ise pagasnikusse, et jummala eest abikaasal ei tekiks küsimusi selle raskuse kohta.   Iga kord kui Härra Abikaasa jälle ja jälle autot ümber pakkis ja spordikotti venitas, hoidis Paikäsi hinge kinni. Aga õnneks plaan töötas ja üksildane kõuts jõudis minu suurepärasesse seltskonda.

Juba paar nädalat oli Härra Abikaasa taas kaugel ära kui kuulsin teda Skypes küsimas, et ta märkas täna, et midagi olla tema trepi pealt kadunud ja kas naisuke oskab seda kuidagi kommenteerida. Muidugi, tegi naisuke blondi ja teatas itsitades, et ta ei saa hästi aru mida ta kallis kaasa sellega mõtleb. Kallis kaasa uuris seepeale, et kuhu ta selle kassi autos peitis, aga Paikäsi naeris, et ei saa öelda, sest kui ta peaks ükskord tahtma sealt ära tuua ka tema enda tehtud kalkuni, siis äkki see ei õnnestu. Selle jutu peale meheke eriti ei rõõmustanud ja Paikäsi rahustas teda, et ta ei ole kalkunite fänn ja jätab selle bossi perele.
Olin seda juttu kuulates juba õige närvi läinud, sest mõte ühest suurest kloksuvast kalkunist minu kuningriigis, ajas mu karvad turri. Õnneks saabus Paikäele ikka selguse hetk ja järjekordne salamissioon jääb ehk tegemata või kas ikkagi jääb? Kräunatasin ja pressisin end Paikäe sülle läpaka  ja tema kõhu vahele. 
"Noh, mis sul hakkas, vaata parem millised olid mu loomevaevad selle Röntgenkassi tegemisel. Kuidas teha mitte millestki midagi, kui loomepisik ei lase sul rahulikult olla ja ootamatult on aega laialt käes" paitas perenaine mind ise arvutis pilte sortides.

"Vaata, sellest rannast korjasin ma kivikesi, sest peale hallide põrandaplaatide mul muud ei olnud aga neist tegin ma kalkuni. 


ja selle kivikamaka peale ma õhtuti garaažis kükitades Röntgenkassi valmis meisterdasingi" uhkustas Paikäsi.
Ma olin valmis kõik pildid ära vaatama ja jutud kuulama, peaasi, et minu heaolu ei rikuta.








Lõpetuseks näitas ta mulle veel milline oli kalkuni sünnilugu. Aga noh, mulle meeldivad kassivideod alati rohkem.




Kuna silmanägemisele ei ole kasulik kaua arvutis passida ja mu käpakesed olid juba kanged, palusin välja laskmist. Läksin tegin paar tiiru aias ja käisin ka Röntgenkassi tervitamas  ning proovisin järele teha  tema kivistunud poosi. Oi, kuidas mulle meeldivad kivistunud sisserändajad.





1 kommentaar: