MUTIRAJA VALVUR

Üldiselt on peredes igaühel mingi ülesanne, millega ta õigustab oma eksisteerimist siinses maailmas.

Paikäel on näiteks: 

• anna kassile süüa - ammu pole saanud
• võta kass sülle - las ma ajan su näo karvu täis
• lase kass välja - no pissile on ju vaja
• lase kass sisse - vihma sajab
• anna kassile süüa - väga ammu pole saanud
• tee pai - mis siis et just lakkisid küüned
• lase kass välja - su küünelaki hais häirib mind
• lase juba kass sisse - sest see õudne Kollane Kass luurab siin
• anna ometi kassile süüa - krt ma pole täna süüa saanudki
• lähme juba magama - võta kass kaissu, las ma trambin su otsas natuke jne. 
• Aa, jaa, peaaegu unustasin! Pesuruumi ust ei tohi minu nina ees kinni panna kui sinna asjale minnakse, sest ma pean jälgima, et potti kasutataks sihtotstarbeliselt ja kõik kohad puhtaks pestaks.

Minu meelest on tal  neid ülesandeid paganama vähe!

Pesamunal on ka mingeid ülesandeid koolis ja trennis käimise vahepeal: 

• anna kassile süüa - Paikätt pole ju kodus
• lase kass välja - enne aja see Kollane Kass ära
• lase kass sisse - ma tahan teada kas su koolikotis ka midagi põnevat on
• tee voodisse ruumi - ma peitsin siia kuhugile selle praekala
• kindlasti jäta oma sööginõud just voodi ette põrandale - sealt saan ma uusi maitseid testida
• tule kassiga kööki- pistame mõlemad pead külmkappi ja teatame valjuhäälselt, et mitte midagi süüa ei ole! Ausalt! Vist! Igastahes kapsast ja riisi me sööma ei hakka!

Järjekordselt paganama vähe ülesandeid!

Aga minul! Lõpmatuseni!

• Söö ära kõik see söök, mis ette laotakse
• jookse sisse-välja, alla - üles
• otsi üles kõik peidetud asjad või peida uuesti ära
• maga Paikäe kaisus
• roni sülle
• maga Pesamuna pitsseeliku otsas
• litsu sülle 
• maga oma tornis kui kõik on kodunt ära
• varasta sinki
• korrasta kappe, riiuleid, pliiatsikarpi
• aja lõngakerad voodi alla, tiri nõelad padjast välja
• istu läpaka klaviatuuril
• tee nägu, et see vitamiinipasta meeldib üliväga (see on raske ülesanne) jne.

Ja tänasest sain veel lisatöö: valva mutirada. Justnimelt seda krookusepeenart, mida möödakõndivad mutid kiidavad ja ringilendavad sumisejad külastavad. Mina pean hoolega jälgima, et iga õis saaks piisavalt päikesepaistet ja vihmanirekest. Õnneks on mu õuemaja just peenra lähedal.

Mutirajaks ristisime selle tema sündimise momendil. Paikäsi oli just oma idee teostusega ühele poole saanud kui sõitis jalgratta seljas meie hoovi Paikäe ema Vanaema. Päikesest pimestatuna oli ta täis hämmeldust, et meie aias on kunstkaevajatest mutid, kes sellise vongerduse on kohe eesaeda meisterdanud ja hakkas ohtralt kõiksugu hävitavaid õpetusi andma, kuidas pah(g)ulastega võidelda.  Ma püüdsin küll vahele sõnada, et ma püüan kõik mutid ja hiired ise kinni, aga seda tõlgendati kui, et võta kass sülle ja tee pai. Pai pole kunagi paha ;)

Mulle on hakanud tunduma, et nendele krookustele ainuüksi päikesest ja vihmast ei piisa, hakkavad juba ära närtsima, tuleb ikka kosutavamat leivapoolist neile hankida.

Õnneks on naabrinaise aias piisavalt risu, kuhu alla saavad prisked närilised endale lausa ridaelamud sisse seada. Aegajalt tuleb mul seal oma hiirepüüdja ülesandeid täita, ikka hea eesmärgi nimel: krookused vajavad kosutust.

Kui pärast pikale veninud kassi-hiire mängu ma oma saagi peenrale, just kollaste krookuste vahele poetasin, ei kiidetud seda millegipärast kuidagi heaks ja saadeti õhupostiga sinna suunda, kus olid tema suguvõsa juured. Säh, siis sulle, minu igati eesrindlikult täidetud ülesannet! 

Enam ma krookuseid ei valva! Varsti saan tulbipeenras püherdada ja nartsissidest joovastuda!